start nupp

programmid

hiire klõps töölaulal

Töölaud

1) Desktop

Operatsiooni süsteemid

Doss
Windows
Unix
Operatsioonisüsteemid




Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik. Operatsioonisüsteem (op.süsteem) on madalaima astme programm, mille põhiülesanneteks on:
· koordineerida arvuti erinevate osade tööd, nii tarkvaraliselt, kui ka riistvaraliselt
· võimaldada esmast suhtlemist arvuti kasutajaga ning lihtsustada kasutaja tööd.


DOS

Mikroarvutite levinuim operatsioonisüsteem on olnud esimesed kümmekond aastat DOS (Disk Operating System). Kuna enamus selle versioone on kirjutatud Microsofti poolt, siis nimetatakse seda ka MS-DOS-ks (MicroSoft Disc Operation System).

DOS-i käivituse järel ilmub ekraanil DOS-i käsuviip (DOS-prompt) kujul C:\> või C> koos vilkuva kursoriga selle järel. Sellega antakse märku, et op.süsteem on tööks valmis. Programmi käivitamiseks tuleb sisestada käsurealt programmi nimi, mida soovid käivitada. Võib anda ette ka programmi tee. Näiteks kui soovid käivitada kataloogis c:\tmp asuvat programmi mang.exe, siis tuleb sisestada c:\tmp\mang.exe.

DOS-i korraldused võib jagada
· sisekäskudeks (residentsed) - laetakse COMMAND.COM-i poolt püsivalt töömällu võimalikult väikest mäluruumi kasutades
· väliskäskudeks - vähemkasutust leidvad käsud ja programmid, mis laetakse põhimällu väliselt andmekandjalt.
DOS-operatsiooni sisemine struktuur


DOS-operatsiooni sisemine struktuur

DOS-i käsud võib jagad üldiselt:
1. süsteemi- ja välisseadmete käsud
o help - abiinfo
o ver - näidata versiooni numbrit
o cls - puhastada ekraan
o date - näidata/muuta kuupäeva
o time - näidata/muuta kellaaega
o prompt - käsurea muutmine
2. kettakäsud
o format - formaatida ketas
o diskcopy - kopeerida ketas
o chkdsk - kontrollida ketast
o label - kettale nime omistamine
3. failikäsud
o type - kuvada
o copy - kopeerida, käsu üldine süntaks on järgmine: COPY KUST KUHU
COPY käsu juures võib kasutada metamärke!
o del - kustutada, süntaks: DEL FAILI_NIMI
DEL käsu juures võib kasutada metamärke!
o erase - faili faili_nimi kustutamine
o unerase - kustutatud faili(de) taastamine
o ren - ümber nimetada, süntaks: REN VANA_NIMI UUS_NIMI
o move - tõsta fail faili_nimi ümber kataloogi kuhu
4. kataloogikäsud
o md - luua, süntaks: MD UUS_KATALOOG
o dir - kuvada, võtmed:
§ /p - väljastamine ekraanile toimub lehekülgede kaupa, üleminekuks järgmisele leheküljele tuleb vajutada suvalisele klahvile
§ /w - väljastatakse vaid failide nimed (viis nime reas)
o cd - muuta aktiivseks kataloog
§ cd - muudetakse aktiivseks alamkataloog, süntaks: CD KATALOOGI_NIMI
§ cd .. - muudetakse aktiivseks ülemkataloog
§ cd \ - muudetakse aktiivseks juurkataloog
o rd - kustutada (kustutatav kataloog peab tühi olema), süntaks: RD VANA_KATALOOG
Kui soovid mõne käsu kohta täiendavat infot, tuleb anda käsk x /? (näiteks: copy /?)



Windows

Windows XP ("aknad") kujutab endast graafilist kasutajaliidest, mida iseloomustab selliste vahendite nagu hiir (osutusseadis), hiirekursor (osuti), ekraanil olev töölaud (Desktop), aknad ja ikoonid kasutamine. Alates Windows95-st pole enam tegemist DOS-i najal töötava graafilise töökeskkonnaga, vaid täiesti iseseisva op.süsteemiga. Peamised lisavõimalused:
· 32-bitistel programmidel lubab kasutada failinimesid kuni 250 sümbolit. Nimed võivad sisaldada suur- ja väiketähti, mille vahel tehakse vahet, tühikuid, eesti eritähti ja kirjavahemärke
· uute Plug and Play (ühenda ja mängi) seadmete tugi, st nende automaatne paigaldamine (installeerimine) ja konfigureerimine
· uuendatud kasutajaliides, mis teeb ligipääsu paljudele arvuti ressurssidele palju kergemaks Start-nupu kaudu
· ühe hiireklõpsuga käivitatavad toimingud (keskmine nupp või rullik asendab topeltklõpsu, parempoolne avab hüpikmenüüd)
· täiustatud failihaldur Windows Explorer
· sisseehitatud NetWare ja muu arvutivõrkude (Interneti) tugi
· lisanduvad 32-bitised täiendused
o tekstitoimeti Wordpad
o joonistusprogramm Paint
o varundusprogramm Backup jne
· kontoripaketi Office kasutamine lisab veel
o tekstitöötlusprogrammi Word
o tabelarvutusprogrammi Excel
o esitlusgraafikaprogrammi PowerPoint
o ajaplaneerija Schedule
o andmebaasiprogrammi Access



UNIX




UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga op.süsteem, mis töötati välja 70.aastate alguses Bell Labsis ja millel on mitu versiooni.

Failide nimed ja kasutamine
Failid jagunevad üldiselt kaheks: tekstifailid (text) ja kahendfailid (binary). Igal failil peab süsteem meeles omaniku, rühma ja ülejäänute juurdepääsuõigused.

Nimed on suhteliselt vabalt valitavad, suur- ja väiketähed olulised, punktiga algavad nimed on "peidetud". Nimede sees tuleks hoiduda järgmistest märkidest:
& ; | * ? ` " ' [ ] ( ) $ < > { } % ! # @ \


Lisaks failidele võivad kataloogis olla veel viidad (link) teistele failidele (muudes kataloogides asuvaile). Kataloogide eraldajaks faili täisnimes on kaldkriips "/".

Näiteks: /home/htg/a0/a0marge/referaadid.doc.1

Sellist mõistet nagu faili laiend UNIX-is pole ja seega on punktid samuti nime osa. Samuti puuduvad kettaseadmed - kõik failid asuvad ühises puus.

Failide juurdepääsuõigused
Õigusi näitab käsk ls -l. Muuta saab käsuga chmod.

Juurdepääsuõigused:
r - read - õigus faili lugeda
w - write - õigus kirjutada (ja kustutada)
x - execute - õigus programmi (teofaili) käivitada või õigus kataloogist otsida
Need kolm õigust määratakse iga taseme jaoks järgmiselt:
user - omanik
group - rühm
others - ülejäänud
all - kõik eelnimetatud
Õigusi saab muuta faili (kataloogi) omanik ja süsteemi administraator.

Juurdepääsuõigused, nagu seda näitab käsk ls -l:


u g o

-|r--|---|---| 400 | u + r

-|-w-|---|---| 200 | u + w

-|--x|---|---| 100 | u + x

-|---|r--|---| 040 | g + r

-|---|-w-|---| 020 | g + w

-|---|--x|---| 010 | g + x

-|---|---|r--| 004 | o + r

-|---|---|-w-| 002 | o + w

-|---|---|--x| 001 | o + x

Esimene märk näitab faili tüüpi:
- - tavaline fail (file)
d - kataloog (directory)
l - viit teisele failile (link)
ülejäänud märgid omaniku, rühma ja ülejäänute õigusi.

Näiteks:
· drwxr-x--- tähendab kataloogi, millele omanikul on kõik õigused, rühmal on õigus lugeda ja faile otsida, teistel aga pole sinna asja
· chmod 777 failinimi annab kõigile kõik õigused
· 644 - omanik rw, teised saavad lugeda.

Juurdepääsuõiguste muutmine
Õigusi saab muuta käsuga chmod {kellele}{mida teeme}{õigused} {fail}
kellele üks või mitu märki alljärgnevatest:
u (user) omanik ise
g (group) rühm
o (others) teised
a (all) kõik eelnimetatud

mida teeme üks märk alljärgnevatest:
+ anname õiguse(d)
- võtame õiguse(d)
= täpselt need õigused ja
ei midagi muud

õigused üks või mitu märki alljärgnevatest:
r (read) õigus lugeda
w (write) õigus kirjutada ja kustutada
x (execute) õigus faili käivitada või kataloogi otsida
Näiteks: käsk chmod go-wr salamaterjal.secret - võtab teistelt rühma liikmetelt ja ülejäänud kasutajatelt ära lugemis- ja kirjutamisõiguse faili "salamaterjal.secret" osas.

Failinimede asendusmärgid
Enne käsu täitmist asendatakse kõik käsureal leiduvad erimärgid vastavalt nende tähendusele. Kasutada saab asendusmärke:
* asendab mistahes märgijada (isegi tühja)
? asendab mistahes ühte märki
Näiteks: kui jooksvas kataloogis on failid
kiri1, kiri2, kiri10, Ptk4.txt, ptk5.txt, .login
siis kuvatakse nimesid järgmiselt:
* kiri1 kiri2 kiri10 Ptk4.txt ptk5.txt - kõik nimed
kiri? kiri1 kiri2
kiri* kiri1 kiri2 kiri10
[Pp]tk* Ptk4.txt ptk5.txt
*.* Ptk4.txt ptk5.txt - nimed, mis sisaldavad punkti
.* .login - nimed, mis algavad punktiga
Punktiga algavad nimed on tavaliselt peidetud ja neid saab kätte, kui öelda käsureal, et nimi algab kindlasti punktiga.

Käsud abiinfo saamiseks käskude kohta
Siintoodud on antud käskude lihtsustatud vorm. Teinekord on vajalik oma soov täpsemalt vormistada. Abiinfo on (muidugi) ingliskeelne.
· whatis {käsk}
· man {käsk}
· apropos {sõna} - info otsimine võtmesõna järgi
· whereis {failinimi} - käsuga seotud failide otsimine
· which {käsk} - käsu asukoha täpsustamine. Näitab, kas käsk on alias või siis millises kataloogis asub vastav programm.

Käsud tööks kataloogidega
Siin esitatu on mittetäielik käskude kirjeldus. Täpsemat infot antud käsu kohta saab toksides man {käsk}.
· ls - kataloogi sisu näitamine, võtmed (nt ls -al):
o -l - näitab kataloogi sisu laias formaadis (u. nagu DOS-i "'dir")
o -a - näitab ka "peidetud" faile (mille nimi algab punktiga)
· alias dir ls -al - vahel on kasulik tekitada endale alias:, kuna siis saab käsuga dir sama tulemuse vähema toksimisega
· pwd (print working directory) - käesoleva kataloogi nime näitamine
· cd (change directory) - käesoleva kataloogi muutmine, ilma argumendita toob kodukataloogi (~)
· cd .. - viib emakataloogi
· mkdir katalooginimi (make directory) - uue kataloogi tekitamine
· rmdir katalooginimi (remove directory) - tühja kataloogi eemaldamine
· cp vana ja uue faili nimi (copy) - faili kopeerimine
· mv (move) - faili või kataloogi ümbernimetamine (-tõstmine)
· rm faili nimi (remove) - faili eemaldamine, võtmega -r eemaldatakse terve kataloogpuuoks, mis algab antud nimega
· chmod õigused ja failinimi (change mode) - õiguste muutmine failile või kataloogile, kasutada saab ainult omanik
· more faili nimi - tekstifaili sisu näitamine ekraanitäite kaupa

Failisüsteem
Mõned käsud failisüsteemi kohta
· pwd - kuvab tee
· ls - kuvab faililoendi, võtmed:
o -l - täisinfo faili kohta
o -t - sorteerib modifitseerimisaja järgi
o -a - kõik antud kataloogi failid
o -s - pikkus plokkides
o -d - info kataloogide kohta -l kujul
o -r - sorteerib pahupidi järjestuses
o -u - sorteerib kasutamise järjekorras
· mkdir kataloog1 kataloog2 - loob aktiivkataloogile tütred kataloog1 ja kataloog2
· rm file1 file2 - kustutab failid file1 ja file2
· cat [-u] [file1...] - avab faili või mitu ja kuvab sisu või teeb uueks failiks
· -u - väljundploki suurus (vaikimisi 512 B)
Näiteks: cat file1 file2 - ühendab failid ja kuvab toodud järjekorras
· cp file1 file2 - teeb failist file1 koopia file2, kui file2 oli olemas, siis eelmine info ei säili
· cp file1...filen kataloog - kopeerib n faili näidatud kataloogi
· mv file1 file2 - nimetab file1 failiks file2
· mv kataloog1 kataloog2 - nimetab kataloog1 kataloogiks kataloog2
· mv file1...filen kataloog - teisaldab n faili aktiivkataloogist kataloogi kataloog



Metamärgid "*" ja "?"

Metamärke kasutatakse siis, kui on tarvis üht ja sama operatsiooni teostada mitme erineva failiga.

Sümbol "?" asendab faili nimes ühte tähte.

Näiteks:
PILT?.LBM - tähendab kõiki faile, mille 4 esimest tähte on PILT ja 5-s täht ükskõik milline ning laiendiks on LBM.

Sellised failid on näiteks PILT1.LBM, PILTI.LBM, PILT!.LBM jne, aga siia ei kuulu fail PILT!!.LBM, sest tema nimes on rohkem kui 5 tähte
Sümbol "*" asendab faili nimes suvalist märgijada.

Näiteks:
TERE.* - kõik failid, mille nimi on TERE.
T*.* - kõik failid, mille esinime täht on T.
TO?U*.EXE - kõik EXE laiendiga failid, mille nimes 2 esimest tähte on TO ja neljas täht on U.
*.* - kõik failid.

Reeglid arvuti klassis!

Mida ei tohi arvuti taga teha?
Arvuti taga ei tohi lamada.
Ei tohi süüa.
Ei tohi juua.
Ei tohi taha asju mida pole õpetaja teha.
Ei tohi jooksta.
Ei tohi kasutada mobiili arvuti klassis.
Ei tohi arvuti taga juhtmeid näppida.
Ei tohi arvuti klassis karjuda.
Ei tohi tohi lollitada.
Ei tohi laamendada.

Mida tohib arvuti klassis teha?
Peab täitma õpetaja korraldusi.
Küsida õpetajalt abi.
Arvutid kasutada õppimiseks.
Olla arvutis kui on lubatud.
Tohib olla korralik.


Kuidas kahjustab arvuti tervist.
Arvuti kahjustab silmi.
Arvutio kahjustab sinu rühti.


Kui silmad ja selg arvuti taga juba valutavad siis tuleb arvuti tagant lahkuda.
Arvuti taga tuleb ka sirge seljaga istuda.